pühapäev, aprill 19, 2009

..kannatuste okkaline rada.

Selgus, et vot ei tee aeg targemaks, lollimaks hoopis.
See polnud nüüd miski avastus, pigem selline pisike kikilipsuga kinnitus vanale tõele.
Üks ( khm-khm) tahtis endale mulakasti siia lehele, hakkas siis tegema.
Kirjutas maad ja ilmad kokku - ei saand muffigi.

-----------------------------------------------------------------------------------------
Miskit on kuskil katki,
katki ja kildudeks.
Väikesed hirmud kasvand
suurteks tormipilvedeks.

reede, aprill 17, 2009

Radamsa kui uinuv kaunitar

Pealdist lugeda rõhuga sõnal "uinuv", kaunitari osa on garneering.
Kui päris aus olla siis vahepeal lihtsalt unus/kadus tee ära kuidas siia saab.
Suure häbi tõttu jääb see postitus lüheldaseks....

pühapäev, juuni 05, 2005

...ilm on imelik

Sai oldud liblikapüüdja,
veidi sai ka õhku müüdud - nüüd endal ka häbi.

Järgmiseks tuleb hakata skarabeuseks,
no selleks sitikaks kes pallikesi veeretab sellestsamusest.
Peab meeles pidama, et ei satuks amuleti sisse.
Nii palju siis unistustest.

Tegelikult olid need täiesti olemas.
Ilusad, tähekarvalised ja absoluutselt ebareaalsed.
On praegugi......
Kas Radamsadel võivad olla unistused?
Või olen ma väga ebaradamsalik?
Millised peaksid olema standartse radamsa unistused?
Piisaval hulgal küpsisepuru ja pehme urg köögikapi all?

Võibolla ma sündisin valesse olendisse?

teisipäev, mai 17, 2005

Vihkan külma vihma ja hommikust tuult.

Vana talvekarv on juba tokerjas. Kevad peaks olema täies purjes aga kõik mida näen on tibake rohelisem sügis.
Tahan olla rõõmus ja roosa ja pugida jäätist purskaevu pladina saatel, nina taeva poole - püüdmas päikest.Jama, jama....
Oleks siis hingki rahul. Aga pole. Sellegi mis natukene võiks päeva heledamaks teha oskan ma ka ise ära rikkuda......ja mitte korraks vaid alatiseks.
Näeks ma ometi teiste silmade taha võibolla......ah, pole siin mingit võibollalaad!
Ainus mis on, on sügise kevadine nägu.
Urr võtku kõike!

esmaspäev, märts 28, 2005

No nii,

siia tulevad siis Radamsa arvamused ilmast. elust, inimestest ja mutukatest.

Kuna Radamsal on nii palju erinevaid kujusid-tujusid siis võib vahel tunduda, et Radamsa vaidleb iseendaga.

Ja nii ongi.

...vahel juhtub keegi mööda minema ning kuulma noid monolooge. Võibolla üritab isegi sõna sekka öelda. ..mida teeb siis Radamsa? Areneb sellest dialoog, vestlusring või marsib Radamsa tagasi oma köögikapi alusesse urgu ning isegi küpsisepuru ei too teda sealt välja? Ei tea, Radamsa lihtsalt ei tea....ja miks peakski?